RANNU KOOLI AJALUGU
Esimesed köstrikoolid asutati Liivimaal kindralkuberneri George von Browne käskkirja alusel 1765. Mitmel pool olid juba varem olemas köstrikoolid. Esimeste köstrikoolide hulgas on ka Rannu Köstrikool.
Arhiividokumentidest selgub, et 1689.a. asutati Rannu kihelkonda kool. Õpilaste arvu ega köstri (nii nimetati vanasti õpetajat) nime ei ole märgitud. Samuti ei ole täpselt teada kooli asukoht.
1700 algas Põhjasõda. Sõja raskused pidurdasid koolide tegevust kogu Eestis. Vanadest ürikutest selgub, et Rannu kool ei hävinud Põhjasõjas, sest varsti pärast lahinguid 1717 peeti kiriku üks üritus koolimajas, kuna pastoraat oli maha põlenud.
Laste õpetamine toimus Rannus ka sõja ajal. Nii on andmed, et 1717. a. oli Rannu köstril 5 õpilast.
18. saj keskpaiku oli Rannu kooli tegevus aktiviseerunud.
Töötas 72 õpilasega köstrikool, lisandusid mõisakoolid (Näiteks Rakke mõisakool- (Tamme kool)).
1836 oli Rannu kihelkonnas juba 7 vallakooli 528 õpilasega, aga puudus kihelkonnakool, sest koolimaja oli maha põlenud.
Raskusi on Rannus olnud õpetajatega. Rannu kihelkonnakooli juhatajaks on olnud mitmeid köstreid. Üks esimesi teadaolevaid on 17.saj olnud Unn, Lauri.
Juurde asutati vene õigeusu koguduse kirikukool ja Koopsi Kool.
1919. sai alguse ka Rannu 6-klassilise Kõrgema Algkooli tegevus, mis alustas tööd endises Rannu mõisa härrastemajas. Koopsi kool oligi meie kooli otseseks eelkäijaks. Kuna Koopsi kooli hooned olid lagunenud, toodi kool üle tühjaks jäänud Rannu mõisa härrastemajja.
Esimeseks koolijuhatajaks oli Salme (Turp) Nõmme. Õpilaste arv oli 64, tegutses 1. ja 2. klass toona kasutada sai ühte klassiruumi.
1920.a. asus direktorina tööle August Kull ning lisandusid uued klassikomplektid.
Samaaegselt Rannu 6-klassilise Algkooliga töötas kiriku juures Kaheksaklassiline Kool.
Eesti Vabariigi algaastail oli koolitöös suuri raskusi: rahapuudus, küttepuudus, kehvas seisus õpperuumid. Ometi suudeti tööd jätkata, milles oli suuri teeneid koolijuhataja Alide Lodil, kes asus koolijuhi kohale 1923. Töötas ajalooring, loodusring, õppurühing, anti välja ajakirja „Rehepapp“, asutati noorkotkaste ja kodutütarde rühmad.
Kohustuslik oli koolis käia vaid 4 klassi, 5. ja 6. klassi astusid need, kes kavatsesid edasi õppida.
Kooli tegevuse kohta 1940- 1960 on andmeid vähe.
On teada vaid, et 1944. sügisel muudeti kool 7-klassiliseks. Töötati liitklasside põhimõttel. Pikka aega töötas sel ajal koolijuhina Aleksander Kaarna.
1951.a. avati kooli juures vene õppekeelega klassid.
1961 nimetati kool ümber 8-klassiliseks kooliks. Kooli direktoriks sai Alfred Parisalu.
1963-1965 töötas kooli juures Maanoorte Õhtukool.
Uue koolimaja ehitamist alustati 1966. Uue maja pidulik avamine toimus 1967. Toimus ka direktorite vahetus. Uueks direktoriks sai Aksel Tiideberg.
1968- 1992 juhtis kooli Ilja Tuhk. Tema eestvõttel tehti ära suur töö ainekabinettide rajamisel, mis tunnistati vabariigi parimateks. Nii õppetöös, sporditegevuses kui ürituste organiseerimises oli meie kool pidevalt vabariigi parimate hulgas.
Väga palju tööd tegid ära õpetajad, koolitöötajad, lapsevanemad ja õpilased pargi rajamisel. Valmis normaalmõõtmetes võimla, rajati staadion.
1975 liideti kooli juurde vene õpilaste klassid. Õppealajuhatajana asus tööle Aino Kaarna.
1988, 1. sept muudeti Rannu kool keskkooliks. Esialgu avati vaid esimene keskkooli klass, igal aastal lisandus üks klass. Esimene keskkooli lend lõpetas 1991. aastal 5-e õpilasega. Üks neist oli endine kooli sekretär ja muusikaõpetaja Kristel Koger.
1992 asus kooli etteotsa Jaak Koiduaru. Vahepeal töötas aasta koolijuhina ka praeguse Konguta Kooli direktor Liina Tamm.
1997- 2002 juhtis kooli Jaan-Imant Pedaste.
2002-2003 oli direktori kohusetäitjaks õppealajuhataja Kai Kivipõld
Aastatel 2003- 2010 juhtis meie kooli Karin Kütt.
2010 oli kool direktor Valeri Talu
2010-2011 oli direktori kohusetäitja praegune õppealajuhataja Helle Kiik.
2013 lõpetas Rannu keskkooli viimane 23. lend
1. septembrist 2013 hakati koolis andma põhiharidust ja kooli nimeks sai Rannu Kool.
Aastatel 2011-2014 juhtis kooli Matti Orav.
Alates 2014 on meie kooli direktoriks Ardi Küünal.
Rannu koolis on olnud kokku 35 direktorit. Õppealajuhatajaid on teadaolevalt olnud 12.
2024 lõpetasid tegevuse Valguta Algkool-Lasteaed ja Rannu lasteaed Naerupesa. Eelpool asutused liideti Rannu Kooliga. Koolis antakse alus- ja põhiharidust. Kooli nimi jäi samaks ehk Rannu Kool.
VALGUTA KOOLI AJALUGU
Taasavatud kool tegutseb lasteaed-algkoolina aastast 1989.
Valguta kooli eelkäijateks on olnud neli kooli, mis koondati Valguta mõisahoonesse 1919. aastal. Tuntuim neist on Lapetukme külakool, mille kohta on teada andmeid aastast 1768.
1931. aastal lammutati mõisahoone ning samale asukohale ehitati alates vundamendist uus koolimaja. Enne kooli taasavamist 1989. aastal tehti Valguta kolhoosi poolt renoveerimise käigus hoonele juurdeehitis.
Aegade jooksul on kool kandnud erinevaid nimetusi sõltuvalt klasside arvust. Kord oli siin 3 klassi, kord 4, 6, 7 või 8 klassi.
Koolil on olnud legendaarseid, aastakümneid siin töötanud juhte.
Johan Viira tuli Valgutasse õpetajaks 1910. aastal, peagi sai temast juhataja kuni 1953. aastani. Aksel Tiideberg oli direktor aastatel 1956-1967. Tema ajal, 1958. aastal, muudeti kool 8-klassiliseks, ühena esimestest kogu vabariigis.
1971. aastal suleti Valguta kool, nagu ka teised väikekoolid. Tervelt 18 aastat valitses siin vaikus, kuni 1989. aastal alustas lasteaed-algkool 3 klassi ja 20 õpilasega ning 6 mudilasega lasteaias. Peagi kasvas kool 6-klassiliseks. Aastate jooksul on suurim õpilaste arv olnud 75, väikseim 18. Lasteaia liitrühmas saame vastu võtta 18-20 last.
2023/24 õppeaastal õpivad meie 27 kuue klassi õpilast kolmes liitklassis, lasteaias käib 11 last.
Valguta Lasteaed-Algkooli juhtideks on olnud Tea Johanson (1989-1990), Sirje Kuus (1990-1993), Lea Pung (1993-2013) ja Kaja Lepik (2013-2023). Alates 01.08.2023 on direktori kohusetäitja Ardi Küünal.
01.09.2024 kuulub kool Rannu Kooli alluvusse ja direktoriks Ardi Küünal.
Koolil on tekkinud oma traditsioonid. Pakume õpilastele palju tunnivälist tegevust, kaasame oma tegemistesse lapsevanemaid ja vanavanemaid, alati on teretulnud endised õpilased. Aastaid oleme tegutsenud tervist edendavate koolide/ lasteaedade võrgustikus. Me väärtustame tervislikke eluviise, head suhtlemisoskust, loodusharidust, kultuuripärandi tundmist. Paljud ettevõtmised toimuvad koos Valguta Külaseltsiga (varasema Maanaiste Seltsiga). Kuna koolimaja asub Ernst Enno sünnipaigas, peame oluliseks kirjaniku elu ja loomingu tutvustamist.
Hea koostöö Keskkonna Investeeringute Keskuse ja RMKga võimaldab uurida kaugemaid loodusobjekte. Aastatel 2013-2015 osales kool õpetaja Lea Sinisaare eestvedamisel 9 Euroopa kooli Comeniuse projektis ”Kangelasi otsides”, mis avardas õpilaste ja õpetajate maailmapilti ja võimaldas tutvustada oma koduriiki. Varasematel aastatel tegime huvitavat koostööd Soome Kurisjärve ja Mustajärve koolidega.
Toimetame oma koolilehte Meie Juss (ilmub alates 1997. aastast). Almanahh „Üks rohutirts läks rändama" on ilmunud aastatel 2002, 2007, 2012 ja 2017. Oleme koostanud mitu oma laste tekstide ja fotodega koolikalendrit. Asutuse tegevused läbi aastate on kirjas kogumikes “20 aastat Valguta Lasteaed-Algkooli” ja “Valguta Lasteaed-Algkool 2009-2019”.
Koolil on oma laul ning logo.
